SOTSIAALNE TSIRKUS

TAASTUMISPROGRAMM psüühikahäirega inimesele

Programmi eesmärk on olla:

a) KAASAV. Kõik osalejad on kaasatud tervikprotsessi. Iga osaleja on toetatud informeeritud otsuste ja valikute tegemisel;
b) ISIKUKESKNE. Programm vastab osaleja tegelikele vajadustele, mis on hinnatud ja läbi arutatud enne programmi algust ning mille kohta tehakse kokkuvõte programmi lõppedes;
c) TAASTUMISELE SUUNATUD. Programm on suunatud iga abivajaja isikliku taastumisprotsessi mõistmisele ja toetamisele, mis aitab programmi järgselt koostada tegevusplaani tema elu eesmärkide saavutamiseks;
d) KOGUKONNAPÕHINE. Programm on suunatud toimetuleku turvalisele õppimisele loomulikus keskkonnas, et inimesel oleks võimali säilitada iseseisvus ja otsustusõigus.

Taastumisprogramm on isikukeskne ja koosneb personaalselt vajalikest tegevustest. Individuaalsed eesmärgid seatakse koos tellijaga. Meie 20+ aastase kogemuse põhjal saame öelda, et osalejad on hinnanud taastumisprogrammi jõustavaks, innustavaks ja energiat taastavaks. Taastumisprogramm pakub kuuluvuskogemust, stigamtiseerimise vähendamist, normaliseerimist.

Sihtrühm: raske, sügava või püsiva kuluga psüühilise erivajadusega inimesed. Kaudne sihtrühm: sama inimese lähedased või temaga vahetult töötavad spetsialistid. Programm komplekteeritakse sarnaste vajadusega osalejatest, kuni 25 inimest, arvestusega üks töötaja nelja kliendi kohta (olenevalt erivajaduse spetsiifikast).

Psüühikahäire all mõtleme me: depressioon, skisofreenia, bipolaarne häire, ärevushäire jne. Psüühilise erivajaduse puhul on märksõnaks tervisliku seisukorra ebastabiilsus ja sellest lähtuvalt motivatsiooni kadumine või puudumine iseseisvaks toimetulekuks. Taastumist toetab järjepidevus, eduelamuste pakkumine ja piisav selgitustöö. Tegutsemis- ja osaluspiirangud puuduvad, ehk kuna programmiga liitumine on vabatahtlik, siis ainus kriteerium on soov osaleda.

Metoodika – kogemuspõhine aktiivne grupitöö, kus erialaspetsialistide tööd põmib kokku tsirkusekunsti metoodika
Programmis kasutatavad tegevused toetavad inimeste elukvaliteedi säilimist ja paranemist ning annavad neile täiendavaid eneseteostusvõimalusi. Tegevustes osalemine annab osalejatele võimaluse õppida kindla päevarütmi ja reeglite järgimist, toidu valmistamist, lauakombeid, isikliku hügieeni ja oma eluümbruse eest hoolitsemist, suhtlemis- ja koostööoskusi, perekondlikke väärtusi. Ühtlasi soodustab see kohanemist ühiskonnas.

Loovtegevuste kasutamine toetab osaleja psüühilist ning emotsionaalset arengut. Kõik programmi tegevused on ülesehitatud teineteise märkamisele, tajumisele ja teineteisega arvestamisele. Füüsilised eesmärgistatud tegevused aitavad klientide psühholoogilisi ja sotsiaalseid omadusi ning oskusi arendada. Programmi tegevustele iseloomulik loovus aitab parandada klientide probleemide lahendamise oskusi. Programmi lõpus aset leidev avalik esitlus on alati väljakutse, mille vastuvõtmine tõstab osalejate enesekindlust, arendab eneseväljendusoskusi ning võimaldab saada positiivse eduelamuse.

Tsirkusekunsti metoodika.

Tsirkus on multidistsiplinaarne ala, mis pakub võimalusi kaasategemiseks ja eduelamuse saamiseks väga erinevate eelduste, oskuste ja omadustega inimestele. Keskendudes füüsilisele arengule, mis on kahtlemata üks olulisemaid, siis akrobaatika arendab jõudu, painduvust, kiirust, tasakaalu ja koordinatsiooni. Köielkõndimine ja muud tasakaalualad treenivad osavust ja koordinatsiooni. Žongleerimine toetab motoorika arengut ja käe-silma koordinatsiooni ning lisaks soodustab keskendumisvõime paranemist. Avalik ülesastumine annab eneseusku ja esinemisjulgust. Tsirkusetreeningus on seega võimalik õppida end paremini tundma, ennast usaldama ja väljendama, arendada oma füüsilisi, sotsiaalseid, kognitiivseid ja emotsionaalseid oskusi, läbi meeskonnatöö õppida austust kaaslaste vastu ja tolerantsi.

Tsirkus pakub võimalust õppida koos teistega ja arendab sotsiaalset kompetentsust. Me õpime iga tsirkusealaga kaasas käivaid põhilisi oskuseid, kuid sellega kaasneb lisaks iseenda tugevuste ja annete tundmaõppimine, mis toetab oskust teha elus enda jaoks mõistlikke valikuid. Läbi iseenda valikute ja eelistuste valmib programmi lõpuks etendus.

Tsirkust on edukalt kasutatud ennetustöös, töös puudega inimestega, kooliprobleemidega lastega, sotsiaalsete probleemide lahendamiseks jne üle kogu maailma.

Programmi peamised põhimõtted

• Tegevuste valikud ja vaheldumine toetab iseseisvust, taastumist, eneseregulatsiooni õppimist.
• Juhendatud grupitöös osalemine (kliendi aktiviseerimine, kaasamine mõtetstatud tegvusse)
• Osalemine programmi tegevuste planeerimisel ja oma mõtete jagamisel (toetab iseseisvat mõtlemist, planeerimisoskust, oskust arutleda)
• Omandatud oskuste presenteerimine grupile, oma valikute ja eelistuste esitlemine (eneseesitlusjulguse ja –oskuse arendamine, toetab oskust leida ja põhjendada oma valikuid)
• Omavastutuse treenimine isiklike piiride ja energiataseme reguleerimiseks (õpetab tasakaalustatult jagama oma energiat töö- ja puhkeaja vahel)
• Igapäevases elukorralduses ja -tegevustes osalemine (vastutuse jaotamine elukorralduse sujuvaks tagamiseks – õpetab toime tulema igapäevaeluga ja märkama oma keskkonda. Igapäevaoskuste õppimine, sh laua katmine, nõudepesu, enese järel koristamine jne)
• Teiste märkamise õppimine (sotsiaalsete oskuste, empaatia arendamine)
• Individuaalsed ja grupikonsultatsioonid (igaühe probleemidega tegelemine eraldi, grupiga seonduva märkamine ja läbiarutamine ühiselt, isikliku vastutuse kasv)
• Vaba aja tegevuste planeerimisel osalemine (õpetab mõtlema vabast ajast, selle tähtsusest ning erinevate võimaluste leidmist vaba aja sisustamiseks)
• Tugevuste mudel ehk keskendumine positiivsele, tugevustele, edukogemuse märkamine. Individuaalsete tugevuste märkamine ja treenimine nii üksi kui rühmas (toetab tervikliku minapildi arengut, toimub isiklike tugevuste kaardistamine ja arendamine paremaks toimetulekuks)
• Keha-motoorika arendamine ja paranemine, kontroll (õpetab märkama oma kehalisi reaktsioone ja neid suunama)
• Järelmonitooringu õpetamine (õpetab inimesel endal märkama, kuidas tema areng kulgeb)

Kestus ja sagedus: 7-10 päeva 1x aastas

PROGRAMMI KIRJELDUS
Programmi kokkupanemisel oleme lähtunud Eesti sotsiaalteenuste, erihoolekandeteenuste ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse kvaliteedijuhiste põhimõtetest.

Programmi ettevalmistamine
a) Grupi komplekteerimine ehk osalejate valiku protsess ja kriteeriumid.
Grupi komplekteerib teenuse tellija. Kriteeriumiks on soov osaleda programmis ja/või vahetult teenust pakkuva spetsialisti poolne soovitus lähtuvalt seatud eesmärkidest rehabilitatsiooniplaanis.
b) Koostööks kokkulepete sõlmimine, s.h programmi tegevuste tutvustamine.
Tellijal on võimalik programmi tegevustega tutvuda käesoleva programmi kaudu. Enne programmi toimumist toimub eelkohtumine programmis osalevate tugiisikutega, kus fookuses on programmi pakkuja ootused ning osalejate isiklikud eesmärgid.

Hindamine ja planeerimine
Programmis kasutatavad hindamisvahendid ja meetodid – vaatlus ja vestlus
Eesmärgid osalejale seab teenuse tellija iga osalejaga individuaalselt ning nende täitumist hindab vastavale osalejale teenust pakkuv spetsialist tellija poolt ette nähtud korras.

Sekkumine
Juhendatud grupitöö tegevuste hulka kuuluvad: ühised ja individuaalsed motoorsed ja kognitiivsed tegevused (55% programmi mahust)

Vaba aja tegevuste hulka kuuluvad: matkamine, õhtused vestlusringid, osalejate poolt välja pakutud vaba aja tegevused (35% programmi mahust)

Programmi tegevused on üles ehitatud struktuurselt, pakkudes proportsionaalselt võimalusi eesmärgipäraseks tegutsemiseks ja energia taastamiseks/puhkuseks. Päev koosneb bokkidest, kus juhendatud tegevusi on umbes 6 tundi päevas (lähtuvalt osalejate energiatasemest ja võimekusest), vaba aja tegevusi, söögiajad, puhkamine.

Ajakava tabelina:

Tulemuste hindamine
Tulemuste hindamine toimub koostöös tellijaga lähtuvalt tellija soovist.
Pakume võimalust tagasisideks programmis osalejatele, tugiisikutele, vm asjakohastele inimestele lähtuvalt nende soovist.

Programmi läbiviijad: MTÜ Eesti tantsu- ja tsirkuseteraapia liit, sh kliiniline psühholoog Helena Ehrenbusch, tegevusterapeut Ain Klaassen, meditsiiniõde Ulrike Jäger (Saksamaa).

ARENGUPROGRAMM vaimse- ja füüsilise puudega inimesele

Arenguprogramm „sotsiaalne tsirkus” erivajadusega inimesele on:

a) KAASAV. Kõik osalejad on järjepidevalt kaasatud tervikprotsessi kujunemisse (igapäevased harjutamised ja tegevused) ning lõpp-produkti (etendus) valmimisse. Iga osaleja on toetatud otsuste ja valikute tegemisel;

b) ISIKUKESKNE. Programmis kasutatavad tegevused vastavad iga osaleja ning grupi kui terviku tegelikele vajadustele, mis on hinnatud ja läbi arutatud enne programmi algust ning mille kohta tehakse kokkuvõte programmi lõppedes;

c) ARENGULE SUUNATUD ehk tegevuste valikul arvestatakse iga osaleja isiklikku arenguprotsessi, selle mõistmist ja toetamist;

d) KOGUKONNAPÕHINE õppe- ja arenguprotsess toimub loomulikus või harjumuspärases keskkonnas.

Metoodika

Kogemuspõhine aktiivne grupitöö, kus erialaspetsialistide sekkumised on põimitud kokku tsirkusekunsti abil. Grupitöös osalemine pakub võimalusi õppida kindla rütmi ja reeglite järgimist, eneseregulatsiooni, suhtlemis- ja koostööoskusi, motoorika ja emotsioonide juhtimist, mis laiemas plaanis soodustab kohanemist ühiskonnas. Füüsilised eesmärgistatud tegevused aitavad arendada motoorikat, koordinatsiooni, parandavad ruumitaju, soodustavad hea füüsilise vormi saavutamist. Tegevustele iseloomulik loovuse komponent aitab parandada probleemilahendamise oskuseid ning toetab psüühilist ja emotsionaalset arengut. Kogu tegevustik on üles ehitatud teineteise märkamisele, tajumisele, teineteisega arvestamisele ehk sotsiaalsete oskuste toetamisele. Programmi lõpus aset leidev avalik esitlus on alati väljakutse, mille vastuvõtmine tõstab osalejate enesekindlust, arendab eneseväljendusoskusi ning võimaldab saada positiivse eduelamuse.

Muusika kasutamine protsessis
Muusika on tsirkuses füüsiliste tegevuste kõrval üks olulisemaid komponente eesmärkide saavutamisel. Me kasutame muusikat nii meeleolu loomiseks kui eneseregulatsiooni protsesside arengu toetamiseks. Tavaliselt reageerivcad grupid väga hästi rütmimängudele, mis on suunatud kontsentratsiooni ja fookuse tõstmisele, grupitunnetuse tekitamisele, teineteise märkamisele ja enese mõju tajumisele.
Energilisemat muusikat kasutame selleks, et julgustada osalemist, uurimist, katsetamist. Seejuures on kiirem muusika taustaks kiirematele mängudele, jooksmisele ja tantsimisele, mis aitavad tõsta sisemist energiataset. Rütm toetab ka trikkide õppimist, ehk liigutuste koordinatsiooni arengut. Rahustav muusika, mõnikord kombineerituna enesemassaazi või sarnaste aeglaste tegevustega, aitab energiat maandada.

Helitundlike osalejate puhul me varieerime muusika tempode ja valjuse tasemetega, et ka nemad saaksid olla rohkem kaasatud. Turvalises keskkonnas õpib helitundlik inimene reguleerima enda reaktsioonide ka kiirematele ja valjematele rütmidele, et tavapäraselt programmi viimastel päevadel on kõik kohanenud ja erisusi polegi vaja rakendada.
Meie valik on ka pauside ajal muusikat üldse mitte kasutada, et helitundlikumaid inimesi mitte üle stimuleerida ning energilisemaid mitte liiga ära väsitada. Vastastikune kohanemine nõuab kahepoolset harjutamist.

Matemaatika komponent
Tsirkuses leidub piisavalt matemaatikat. Me väga sageli loetleme ja loendame (rütm ja numbrite tundmine), harjutame geomeetriliste kujundite tundmist ja ruumis orienteerumist läbi liikumismängude.